Tõlge raamatust „Здоровье
– внутри нас“
Raamatu väljaandja «ИВП Фермион»
Raamatu väljaandja «ИВП Фермион»
Diabeet - parasiidid - mikroelemendid
Diabeet on inimese jaoks krooniline ja piinav seisund. Suhkrutaset alla suruva ravi käigus tekib haigel sageli pidev janutunne, näljatunne, järsk kaalu langus või ka suurenemine, väsimustunne, mis ei kao mitte hetkeksi, nõrkus, nägemishäired, sugulise aktiivsuse langus, jäsemete tundetus, krambid, raskus jalgades, pearinglus, mälu halvenemine, kauakestvad infektsioonid, mitte kinni kasvavad haavad, nahalööve, sage urineerimine, furunklid ja valud kogu kehas. Selline on diabeedihaige elukvaliteet...
Suhkrutaseme alandamisele suunatud ravi ilma
erinevate ainevahetushäirete korrektsioonita (parasiitide tõrje,
mikrolelementide balansi normaliseerimine, raskemetallidest puhastamine) raskendab
haige seisundit veelgi.
Tähtajad, mida diabeet inimese ette seab, pole
eriti pikad. Esmastest sümptomitest kuni eluohtlike seisunditeni kulub 7 – 15
aastat. Kui selle ajaperioodi vältel ei võeta midagi tõsist ette, jääb püsima
ainult üks küsimus: „Kui kaua tuleb veel piinelda?“
Ameerika arst dr. H. Clarck jutustab oma töödes mikroskoopilistest ussikestest – helmintidest. Vaba migratsiooni tulemusena võivad nad sattuda igasse organisse, ning võtta selle oma kontrolli alla. Vaba migratsioon toob nad ka kõhunäärmesse. Praktiline elu on mitmekordselt näidanud, et peale parasiitide elimineerimist normaliseeruvad mikroelementide näitajad, bilirubiin ja taandub ka diabeet.
Tekib küsimus või järeldus, et kas
diabeet tekib siis, kui kõhunäärmes võtavad võimust parasiidid?
Parasiidid vajavad oma elutegevuses
mikroelemente – kroomi, mangaani, tsinki, milliseid kõhunääre vajab hormoonide
tootmiseks ja seedefermente ning lisaks lõhuvad nad juhade seinu ning
kõhunääret ennast. Eritatavate mürkidega lõhustavad nad insuliini, alandavad
mao happesust ja inaktiveerivad looduslikud suhkrute omastamise katalüsaatorid.
Glükoosi (mida ka parasiidid väga armastavad) omastamiseks vajavad rakud insuliini ja seda toodab kõhunääre. Ilma insuliinita pole glükoosi omastamine võimalik, sest ta aktiveerib nn. transportvalgud, mille koostisse kuulub kroom. Transportvalgud võimaldavad glükoosil tungida raku struktuuri, et see saaks raku poolt ümber töödeldud aga mitte selleks, et rakk muutuks „suhkrukommiks“.
Kroomi puudusel jääb insuliin mitteaktiivseks
ning glükoos rakkudesse ei satu. Seejuures suureneb tema hulk veres ja mis
hakkab kahjustama ning lõhkuma veresooni.
Mikroelementide defitsiit on väga tihedalt
seotud nn. eeldiabeediga, mis on võtmas epideemia mõõtmeid kõikides majanduslikult
arenenud riikides. Toimunud on see peamiselt seetõttu, et kõik toiduained, mida poest ostame või ka
aias kasvatame on mikroelementidevaesed.
Kui arvestada seda, et
organismis kontrollivad kõiki protsesse mikroelemendid, siis nende puudumine
või krooniline defitsiit mullas ja taimedes viib nende defitsiidini organismis.
Selle seisundi kasutavad ära parasiidid ja defitsiit süveneb veelgi.
Seni kuni olete terve, reageerib kõhunääre
väga täpselt glükoosi saabumisele insuliini tootmisega. Toiduga koos suureneb
ka insuliini tootmine. Eeldiabeedi ja II tüübi diabeedi korral see seos läheb
tasakaalust välja: insuliini toodetakse küllaldaselt, kuid rakud muutuvad selle
suhtes mittetundlikeks ning selle tundlikkuse taastavad nende jaoks tsink,
kroom ja mangaan.
Tsink osaleb insuliini moodustumisel, kroom
aitab glükoosil rakkudesse jõuda ja mangaan aitab sellel omastuda. Pealeselle
on tsink hädavajalik veel 200 fermendi moodustumiseks, mis kontrollivad
süsivesikute, rasvade, nukleiinhapete ja valkude moodustumist ja utiliseerimist
ainevahetusprotsessides. Normaalse
ainevahetuse taastamine on aga eduka diabeedi ravi esmane tingimus.
Esmased tsingi defitsiidi ilmingud – kudede regeneratsiooni (kinni kasvamine) aeglustumine, organismi pidev mürgistumine, südamehaigused, veresoonte haigused, nais-suguhormoonide vaegus, varane kliimaks, kaltsiumi kadu, piimanäärmete kasvajad, eesnäärme suurenemine (takistab uriini voolu) ja eesnäärme adenoom. Tsingi defitsiidi korral häirub luukoe moodustumine, luu muutub nõrgaks ja murdunud luud kasvavad aeglaselt kokku. Tsingi defitsiidi korral langeb antikehade ja lümfotsüütide hulk, see omakorda aga langetab organismi vastupanuvõimet infektsioonidele.
Kroom aktiveerib insuliini toime, seetõttu on kroom diabeedihaigetele (eelkõige II tüübi diabeet) hädavajalik. Suhkru tarvitamine ja maiustuste kuritarvitamine suurendab kroomi vajadust ja samas suureneb ka tema kadu uriiniga. Kroomi tase langeb raseduse- ja rinnaga toitmise ajal ning see võib rasedatel provotseerida diabeeti. See mikroelement kaitseb veresooni aterosklerootiliste naastukeste tekke eest ja see on ka kõrge vererõhu profülaktika. Ilma kroomita häirub valkude ainevahetus, kerkib kehakaal, tõuseb kolesteroolitase ja progresseerub südame isheemiatõbi.
Mangaani puudus kutsub esile rasvade ainevahetuse häire. Süsivesikud muutuvad kiiresti rasvadeks ning hakkab arenema rasvhepatoos, müokardi rasvdüstroofia, rasvumine, hakkavad tekkima lipoomid, tõuseb vere kolesteroolisisaldus. Mangaan kuulub arginaasi koostisse. See on maksa ferment osaleb uurea tekketsüklis, detoksikatsiooniprotsess, mille käigus toimub aminohapete ainevahetuse käigus moodustuva ammoniaagi sidumine. Mangaan pidurdab atsidoosi arengut, kiirendab haavade kinnikasvamist, ennetab liigeste düstroofilisi deformatsioone ja tugevdab luukudet. Mangaani puudus tekitab glükogeeni puudust ja näljapajukil süda „väsib” kiiresti nagu kõik teisedki lihased, inimesel on raske liikuda, tema kehakaal hakkab kasvama.
Tänapäeva inimese stress kutsub esile kõrvalekaldeid elementide ainevahetuses, nagu ka ümbritseva keskkonna toksiline mõju. Seda soodustab suurenenud fosfaatide tarvitamine (gaseeritud joogid, konservid jt. toiduained). Nii hakkab avalduma pilt, kus diabeedi arengu mehhanism on seotud toitainetevaese (Zn, Mn, Cr) toiduga ja selle omastamisega (puuduvad kasulikud soolebakterid; elutähtsad mikroelemendid tarvitatakse parasiitide poolt ära).
Oht peitub selles, et
mikroelementide defitsiit ei tekita kohest enesetunde halvenemist. Samaaegselt, kui tsinki, kroomi ja mangaani ei manustata
organismi piisavalt, suureneb kõhunäärme beetarakkude „kulumine“, väheneb
insuliini tootmine ning hakkab tekkima tüüpiline diabeet, koos kõigi oma
tüsistustega: varane ateroskleroos, insult, infarkt, nägemise kaotus,
krooniline neerupuudulikkus ja teised rasked veresoonte kahjustusega seotud
terviseprobleemid, millede tekkimises mängivad juhtrolli vase, seleeni, joodi
ja räni puudus.
Vase defitsiit viib raskete närvisüsteemi häirete tekkimiseni. Vase defitsiidi kõrvaldamine pidurdab kahjustavate bakterite (streptokokid; stafülokokid) ja seente paljunemist ja vähendab põletikke. Vase puuduse ilminguiks on: aneemia, leukopeenia (vere leukotsüütide jõu vähenemine), allergilised reaktsioonid, sidekoe ja luukoe nõrkus, bronhiidi astmaatilised tüsistused, naha pigmentatsioon. Vase defitsiit suurendab diabeedi tekkeriski ja soodustab selle arengut, soodustab veresoonte patoloogiate teket: aordi aneurüsm ja varikoossed veenilaiendid.
Vase defitsiit viib raskete närvisüsteemi häirete tekkimiseni. Vase defitsiidi kõrvaldamine pidurdab kahjustavate bakterite (streptokokid; stafülokokid) ja seente paljunemist ja vähendab põletikke. Vase puuduse ilminguiks on: aneemia, leukopeenia (vere leukotsüütide jõu vähenemine), allergilised reaktsioonid, sidekoe ja luukoe nõrkus, bronhiidi astmaatilised tüsistused, naha pigmentatsioon. Vase defitsiit suurendab diabeedi tekkeriski ja soodustab selle arengut, soodustab veresoonte patoloogiate teket: aordi aneurüsm ja varikoossed veenilaiendid.
Kaadmium ja plii blokeerivad vase bioloogilise omastatavuse- ja funktsioonid
organismis.
Seleen kaitseb kõhunääret fibrotsüstiliste uusmoodustiste eest, millede tekitajateks võivad samuti olla helmindid. Seleeni defitsiit väljendub immuunvastuse nõrgenemises viiruslike nakkuste korral, luukoe-ja liigestepõletike ning nende deformatsioonidena, neerupuudulikkusena, müokardi ja lihaste düstroofiliste muutustena. Kaasasündinud seleeni vaegus tekitab lapsel kõhunäärme täielikku kahjustumist (pankreatiit ja diabeet), haavade kinni kasvamine aeglustub, hakkab arenema katarakt, kiirenevad sklerootilised muutused veresoontes, progresseerub südame isheemiatõbi, võib tekkida mao-, eesnäärme-, jämesoole-, piimanäärmete- ja vere vähk.
Joodi defitsiit tekitab kilpnäärme hormoonide defitsiiti. Kuid samas on kilpnäärme hormoonidel seleenisõltuv metabolism: normaalseteTüreotropiini ehk türeotroopsete hormoonide (TSH) ja türoksiini (T4) näitajate korral arenevad hüpotüreoosi sümptomid, kuna jood ei omastu ilma seleenita. Kuna jood osaleb valkude-, rasvade-, vee-elektrolüüdi ainevahetuses viib tema defitsiit kehamassi kasvamise ja rasvumiseni. Elavhõbeda, kaadmiumi ja plii ladestumine põhjustab joodi mitteomastamist kilpnäärme poolt.
Räni defitsiit väljendub organismis läbi immuunsüsteemi ja süvendab diabeedi tüsistusi. Räni tugevdab vastavaid elastiini ja kollageeni kiudusid ja mis on profülaktikaks diabeetilisele jalale ning veresoonte skleroseerimusele. Räniühenditel on võime enda külge siduda haigust tekitavaid baktereid ja neid kahjutuks teha. Räni vaeguse korral võib organism kannatada pidevate parasitaarsete rünnakute all ja millised väga sageli lõpevad ainevahetushäiretega ja diabeediga. Kolloidräni üheks ebatavaliseks omaduseks on see, et jättes puutumata kasuliku soolestiku floora (lakto- ja bifidobakterid), seob enda külge ainult patogeenset floorat.
Diabeetiline jalg ja osteoporoos on äärmiselt rängad luu-ainevahetuse häirete ilmingud. Tsingi vaegus takistab kaltsiumi omastatavust luudes. Vase defitsiidi korral muutub luu pealispind nõrgaks. Mangaani defitsiit muudab luud poorseteks ning põhjustab kõhrede ja selgroodiskide düstroofiat. Räni puudus nõrgestab luukudet ja soodustab liigesepõletike teket.
Toksiliste- ja raskemetallide ladestumine – plii, alumiinium ja strontsium kahjustavad luukudet ning mida vähem on organismis tsinki ja seleeni (raskemetallide antagonistid), seda rohkem ladestub alumiiniumi ja pliid ning on võimeline luukoes asendama kaltsiumi, muutes seeläbi selle pehmeks ja kiirelt kuluvaks. Osteoporoosiga kaasneb kaltsiumi ladestumine organitesse ja kudedesse ning see tekitab veresoonte skleroseerumist, retinopaatiat, müokardiopaatiat, silma vikerkesta hägustumist ja konjuktiviiti, aordiklapi stenoosi, neerupuudulikkust, hüpertooniat, aju neuronite isheemilisi kahjustusi.
Seleen kaitseb kõhunääret fibrotsüstiliste uusmoodustiste eest, millede tekitajateks võivad samuti olla helmindid. Seleeni defitsiit väljendub immuunvastuse nõrgenemises viiruslike nakkuste korral, luukoe-ja liigestepõletike ning nende deformatsioonidena, neerupuudulikkusena, müokardi ja lihaste düstroofiliste muutustena. Kaasasündinud seleeni vaegus tekitab lapsel kõhunäärme täielikku kahjustumist (pankreatiit ja diabeet), haavade kinni kasvamine aeglustub, hakkab arenema katarakt, kiirenevad sklerootilised muutused veresoontes, progresseerub südame isheemiatõbi, võib tekkida mao-, eesnäärme-, jämesoole-, piimanäärmete- ja vere vähk.
Joodi defitsiit tekitab kilpnäärme hormoonide defitsiiti. Kuid samas on kilpnäärme hormoonidel seleenisõltuv metabolism: normaalseteTüreotropiini ehk türeotroopsete hormoonide (TSH) ja türoksiini (T4) näitajate korral arenevad hüpotüreoosi sümptomid, kuna jood ei omastu ilma seleenita. Kuna jood osaleb valkude-, rasvade-, vee-elektrolüüdi ainevahetuses viib tema defitsiit kehamassi kasvamise ja rasvumiseni. Elavhõbeda, kaadmiumi ja plii ladestumine põhjustab joodi mitteomastamist kilpnäärme poolt.
Räni defitsiit väljendub organismis läbi immuunsüsteemi ja süvendab diabeedi tüsistusi. Räni tugevdab vastavaid elastiini ja kollageeni kiudusid ja mis on profülaktikaks diabeetilisele jalale ning veresoonte skleroseerimusele. Räniühenditel on võime enda külge siduda haigust tekitavaid baktereid ja neid kahjutuks teha. Räni vaeguse korral võib organism kannatada pidevate parasitaarsete rünnakute all ja millised väga sageli lõpevad ainevahetushäiretega ja diabeediga. Kolloidräni üheks ebatavaliseks omaduseks on see, et jättes puutumata kasuliku soolestiku floora (lakto- ja bifidobakterid), seob enda külge ainult patogeenset floorat.
Diabeetiline jalg ja osteoporoos on äärmiselt rängad luu-ainevahetuse häirete ilmingud. Tsingi vaegus takistab kaltsiumi omastatavust luudes. Vase defitsiidi korral muutub luu pealispind nõrgaks. Mangaani defitsiit muudab luud poorseteks ning põhjustab kõhrede ja selgroodiskide düstroofiat. Räni puudus nõrgestab luukudet ja soodustab liigesepõletike teket.
Toksiliste- ja raskemetallide ladestumine – plii, alumiinium ja strontsium kahjustavad luukudet ning mida vähem on organismis tsinki ja seleeni (raskemetallide antagonistid), seda rohkem ladestub alumiiniumi ja pliid ning on võimeline luukoes asendama kaltsiumi, muutes seeläbi selle pehmeks ja kiirelt kuluvaks. Osteoporoosiga kaasneb kaltsiumi ladestumine organitesse ja kudedesse ning see tekitab veresoonte skleroseerumist, retinopaatiat, müokardiopaatiat, silma vikerkesta hägustumist ja konjuktiviiti, aordiklapi stenoosi, neerupuudulikkust, hüpertooniat, aju neuronite isheemilisi kahjustusi.
Morfoloogilised, kliinilised ja laboratoorsed uuringud, mis viidi paralleelselt läbi Jena ülikooli toitumis ja ökoloogiainstituudi ning Moskva ülikooli Inimmorfoloogia instituudi poolt 2001. aastal. tegid kindlaks, et miroelementide defitsiit põhjustab tüümuse (harknääre), munasarjade, munandite, neerupealiste, kilpnäärme ja kõhunäärme Langerhansi saarekeste funktsionaalse aktiivsuse langust ja patoloogilisi muutusi. See ongi tõestuseks, et diabeedi näol on tegemist haigusega, mille puhul mikroelementide defitsiidi kõrvaldamine on organismi tervenemise kohustuslikuks tingimuseks. Täna seisneb klassikalise meditsiini poolt pakutav diabeedi profülaktika vaid ranges toitumisrežiimi jälgimises.
Alternatiivmeditsiin dieeti ei välista, kuid
iga dieet = mikroelementide vähenemine organismis, sest menüüsse alles jäänud
toiduained ei suuda kompenseerida ära jäänud toitainetest tekkivat
mikroelementide defitsiiti nii koguseliselt kui ka nimetuseliselt.
Diabeetikud vajavad varajast kompleksset
mikroelementide defitsiidi taastamise profülaktikat, sest esmajoones saavad
kannatada peaaju-, silma võrkkesta-, neerude- ja südame veresooned.
Parasitaarne intoksikatsioon ja mürgiste raskemetallide ladestumine suurendavad
koormust neile organitele, mis hiljem kannatavad diabeedi kahjustavate mõjude
käes ning mida nimetatakse diabeedi tüsistusteks.
See tähendab, et mikroelementide korrektsiooni
ja antiparasitaarset profülaktikat, ning organismi puhastamist raskemetallidest
on vaja teostada üheaegselt ja naturaalsete preparaatide kompleks – Riol,
Lastonde, Laponte ja Feek vastavad nendele tingimustele suurepäraselt.
Preparaatide kvaliteet vastab ISO-2001 standardi nõuetele.
Lõpetuseks. Iga 10 sekundi järel sureb Maal diabeedi tõttu 1 inimene ja diagnoositakse 2 uut diabeedi juhtu. Keegi pole suuteline kokku lugema neid inimesi, kes juba on haigestunud, kuid, kes pole sellest veel teadlikud. Diabeedihaiged (peaaegu iga teine haige) on enamikel juhtudel „juhuslik meditsiiniline leid“. See tähendab, et esmatähtis pole haigete ravi, vaid riskifaktorite ja metaboolsete häirete vastased profülaktilised meetmed. Diabeeti ennatavat profülaktikat vajavad kõik.
Tõlkija:
Mati Rebane
MTÜ Heatunde / Tallinn
TARTU TERVISELAEGAS
Struve 4
Avatud T-K-N 12-18
aire.maria@gmail.com
